Teksti autor: EMELi liige Ülle Oja
Eesti Maastikuehitajate Liidu 2024. aasta esimene seminar toimus 9. veebruaril Sakus. Soovijatel oli võimalik päeva alustada Maaelu Teadmuskeskuse maja ja teenuseid tutvustava tuuriga.
Seejärel algas seminar Saku Gümnaasiumi hoones, päeva avasõnad ütles Kadri Grišakov Kivisilla OÜst.
Jaanus Järve ja Jaani Turunen tutvustasid Rudus ASi uusi tooteid ja neile pakutavaid lahendusi. Aasta uudistooteks on Opus müürikivi, mille paigaldusel pole vaja tsementsegu ega vuukimist. Lisaks veel Opus aiapostid ja Opus trepp. Uudisena räägiti veel LUMO – KARTANO dreenivast kivist (vett dreeniv pind 25,5 %) ja CEVO erinevatest kividest, millel uus sideaine asendab tsementi (süsinikuheitme vähendamine 57 % võrreldes 2020. aastaga). Eraldi toodi välja ka lusterkivi, mis on hea alternatiiv klinkerkivile. Ühtlase tulemuse saamiseks tuleb kive võtta mitmelt aluselt korraga (uued komposiitvärvid kolmes erinevas variandis). HULE Kartano dreeniv kivi (dreeniv pind 100 %) – aluse puhul peab samuti tegemist olema dreeniva alusega. Uudisena toodi välja ka dreeniv asfalt, mida Eestis samuti müüakse. Asfaldil libeduse tõrjeks kasutatud graniitkillustik tuleb kevadel kindlasti puhuriga eemaldada.
Tanel Tammela ettevõttest Green Gravels OÜ tutvustas 2022. aastast tootmises olevat kergkillustikku VitriCel. Ettevõte toodab klaasvahtkillustikku (kergkillustik VitriCel), kasutades klaasijäätmeid. Toote mahtudest rääkides – 11 000 tonnist klaasijäätmetest on võimalik toota 70 000 cbm klaasvahtkillustikku. Klaasvahtkillustiku puhul on tegemist kergtäitematerjaliga, väikseima CO2 jalajäljega, üle 99 % ringmajanduse toote tingimustele vastav, keskkonnasõbralik. Skandinaavias on klaasvahtkillustik kasutusel juba 30 aastat. Enamik tehase toodangust läheb eksporti. Siiski on ka Eestis klaasvahtkillustikku juba kasutama hakatud (RMK metsateed). Kergkillustiku VitriCel enamlevinud kasutuskohad: konstruktsiooni omakaalu vähendamine; soojust isoleerivate kihtide rajamine; vett hästi treenivate kihtide rajamine.
Marken Mentaal Oaktree OÜst tutvustas katusehaljastuse rajamist praktiku vaatenurgast. Elumajade projekteeritud katuse kandevõime on 200 – 500 kg/m2. Oaktree OÜs kasutatavad taimekastid kaaluvad 35 – 70 kg. Koos märja mulla ja taimedega võib üks taimekast kaaluda kuni 700 kg. Seetõttu planeeritakse taimekastid hoone välisesse perimeetrisse, kasutades ära kandva seina konstruktsioone. Katusehaljastuse planeerimisel ja ehitamisel on alati oluline roll korteriühistu teavitamisel projekteerimise ja ehituse käigust.
Ettekanne “Muld linnahaljastuses”, Tiina Köster Maaelu Teadmuskeskusest. Tiina Köster lahkas ettekandes nõudeid, mis on ette nähtud haljastuses kasutatavale mullale (Tallinna LV määruse nr. 112, 28. september 2011 “Avalikule alale puude istutamise kord”). Toodi välja probleem, kas ja kuidas on võimalik üldse tagada elementide sobiv sisaldus vastavalt määrusele? Kasulikud materjalid: Mullakaardid Maa-ametis, Laborite infomaterjal Maaelu Teadmuskeskus.
Saku vallavanem Marti Rehemaa tutvustas vallas käimasolevaid planeeringuid. Jõepromenaad (autorid: Ülle Grišakov ja Triin Järve OÜ Kivisilla) – Saku jõepromenaad hakkab kulgema alates Vääna jõe sillast piki jõe idakallast kuni Tallinna ringteeni. Keskpromenaad (Aeglane Rada, autorid: Siiri Vallner ja Indrek Peil, jt KavaKava OÜ) – Keskpromenaad kulgeb Tallinna maantee sillast ja mõisapargist kuni kirikuni. Projektis on lisaks võistlusalale kaasatud õlletehase ala ja kiriku territoorium. Jutuks olid veel paljud Saku valla planeeringud.
Päevas lõpetas läbi Zoomi ettekanne Egbert Roozenilt (European Landscape Contractors Association), kes tutvustas Euroopa Liidu linnaruumi rohepoliitikat. Euroopa roheline kokkulepe võeti vastu 2022. aasta juunis. Kokkuleppe eesmärgiks on taastada kahjustatud ökosüsteemid kõikjal Euroopas, alates põllumajandusmaadest ja meredest kuni metsade ja linnakeskkonnani. Ettepanekute hulgas on vähendada 2030. aastaks keemiliste pestitsiidide kasutamist ja nendega seotud riske 50 % võrra. Tundlikel aladel keelatakse igasugune pestitsiidide kasutamine. Eesmärgiks on suurendada ja kaitsta bioloogilist mitmekesisust. Kokkulepe pakub suurepäraseid võimalusi linnade rohelisemaks muutmiseks.
