Teksti autor EMELi liige Ülle Oja
25. ja 26. augustil toimus Eesti Maastikuehitajate Liidu õppereis Helsingi parkidesse ja eraaedadesse. Sõit toimus koostöös Soome Maastikuehitajate Liiduga (VYRA)
Esimesel päeval külastasime koos Soome kolleegidega Keilaniemi parki (Objekti kujundaja Outi Palosaari VSU maisema-arkkitehdit Oy). Ehitaja antud objektil oli SRV Yhtiöt Oy. Keilaniemi park ühendab mitmeid erinevaid piirkondi. Alal on palju infrastruktuuri elemente ja ehitus hõlmas endasse ka 20 silla ehitust. Park on liidetud uute tornmajade kinnistutega. Oluline on uus kergliiklussõlm, parki läbivad jalgratta- ja jalutusrajad. Taimed pargis meenutavad taotluslikult Soome mereranna kooslusi. Peale ehituse valmimist ja haljastuse rajamist olid pargis probleemiks sadeveed, mis on nüüdseks alalt välja suunatud.
Helsingi erinevad piirkonnad kasutavad soovituslikult erinevaid väliruumi elemente – valgustid, pingid, betoonelemendid jms (pildil Tapiola pargipink).
Westendi piirkonnas külastatud eraaedade kujundajaks ja ehitajaks on Puutarhapalvelu Hannonen Oy ja aedu tutvustas Jouko Hannonen.
Eramajadele planeeritud katuseterrassid (ehitusaasta 2016) olid tol ajal veel vähe kasutatud. Haljastatud katuseterrassidel on 10 cm mulda ja taimed saavad antud pinnases hästi hakkama. Katuseterrassidele on istutatud 22 nimetust püsililli ja 5 nimetust kõrrelisi. Kahe eramaja vahelise rohelise eraldusseinana on kasutatud tugivõrestikel pärnasid, mida järjepidevalt pügatakse istutamisest alates. Eramaja tänavaäärseks piirdeks on taaskasutatud graniiti, mis on pärit vana raudteejaama perrooni lammutusest. Puitdetailid aiapiirdel on lehisest ja piirded on ehitatud kasutades tapitud ühendusi.
Samale tänavale jäi ka 30ndatel ehitatud eramaja uue haljastuse rajamine sama ettevõtte poolt. Maja ümber on kasutatud vanu kiltkivi plaate, mis seisid ettevõtte laos ja olid justkui oodanud oma aega. Haljastus on rajatud nõnda, et murualasid pole ja kasutatud on vastupidavaid püsikuid.
Esimese päeva lõpetas Nöykkiönniity lasteaia külastus (kujundaja VSU maisema arkkitehdit Oy, Ritvaset Oy). Lasteaia kujundamisest ja ehitusest rääkisid Minna Raassina ja Juha Ritvanen. Tegemist oli üsna piiratud eelarvega projektiga. Mänguvahendid on ettevõttelt Lappset Oy. Positiivsena tuleb märkida, et lasteaia territoorium on mängudeks avatud ka siis kui lasteaed ise on suletud. Lasteaia ala piirneb lendoravatele mõeldud rohekoridoriga. Haljastatud alad on rajatud inspireerimaks lapsi looduses toimetama (tarbeaed, tegevused taimestatud aladel erinevateks mängudeks).
Meeleolukas õhtusöök Lapi restoranis koos jalutuskäiguga Esplanaadi parki pani päevale ilusa punkti.
Teist päeva alustasime Vantaas Myyrmäki spordipargis (Loci Maisema-arkkitehdit Oy). Pargi loomise eesmärgiks oli luua kohtumispaik erinevatele huvigruppidele sportimiseks ja ahvatleda inimesi liikuma. Pargis asub põhjamaade suurim skatepark, väike jalgpalliväljak, erinevad alad ronimiseks ja tasakaalu harjutamiseks, tervisespordi vahendid ja korvpalli väljak. Spordipargi suuruseks (alal asuvad ka erinevad spordihallid) on 4,9 ha. Skatepargi planeerimisel kaasati noori huvilisi pargi loomise protsessi. Maastikuarhitekt Janne Saario (https://www.jannesaario.com/), kes ise samuti alaga tegeleb oli samuti kujundamise juures.
Seejärel tegime peatuse Ruduse tehase tootenäidiste platsil (tooteid tutvustasid Iia Suiki Rudus Oy ja Jaanus Järve Rudus OÜst).
Jätkasime päeva Tikkurilankoski pargis (Loci Maisema-arkkitehdit Oy, ehitaja Tieluiska Oy), kus asuvad vanad tööstushooned, millistes sai alguse Tikkurila värvitehas. Tikkurilankoski jõel asuva kärestiku tamm lammutati kolm aastat tagasi. Pargis säilitatud vanad tööstushooned loovad erilise atmosfääri. Väljakutseks oli suurvesi kevadel, seetõttu on laste mänguväljak viidud kõrgemale tasapinnale. Vanad puud on säilitatud. Jõevesi voolab nüüd jälle vabalt vee-elustiku ja inimeste rõõmuks. Uue arhitektuurilise lahenduse saanud jõekaldad hõlmavad endas uusi sildu, jalgteid ja alasid sotsialiseerumiseks. Kujundus on inspireeritud jõest ja asukoha industriaalsest minevikust.
Päeva lõpetasime Hyvätoivonpuistos Jätkäsaaris (kujundus VSU Landscape Architects Ltd) – pargis mille pikkuseks on 1 km ja laiuseseks 88 m. Hyvätoivonpuisto pole mitte ainult rekreatsiooniala, vaid ühendustee Ruoholahti piirkonna ja mereranna vahel. Jalgratta- ja jalutusrajad kulgevad läbi pargi, kus puudub autoliiklus. Mänguväljakud ja spordialad on piiretega rohealadest eraldatud. Projekteerimise tegi keeruliseks maa-aluse infrastruktuuri paljusus. Pargis on mitu silda, mis said juba projekteerimise käigus nimeks “rokkiporkkana“ (üks sildadest on valmistatud Eestis ja teine Leedus). Oranžid sillad on kujunenud Jätkäsaari maamärkideks (https://www.ril.fi/fi/rakennustekniikka/jatkasaaren-rokkiporkkana-on-vuoden-silta-2023.html). Pargis kasutatud betoonelemendid on kaetud graniitkivi imiteeriva pinnaga.
Pargi 3 D mudeli loomisel on kasutatud BIM mudelit (https://www.3dekspert.ee/bim/). Puud on istutatud suhteliselt lähestikku, et nad mõjuksid linnakeskkonnas loodusliku saluna. Pargi puude kasvupinnases on kasutatud biosütt, mis seob mulda süsinikku, parandab puude elutingimusi ja toetab taimede kasvu ekstreemsetes tingimustes (https://www.aalto.fi/fi/arkkitehtuurin-laitos/hiilipuisto).
Suur tänu korraldajatele ja näeme jälle!
